Uzuncaburç (Diokaisareia): Olba Zeusi tempel ja unustatud Kilikia püha linn

Tavri mägedes, 70 kilomeetrit Mersini põhja pool, umbes 1200 meetri kõrgusel merepinnast, asuvad ühe Türgi kõige atmosfäärsema antiiklinnade – Uzuncaburçi – varemed, mida antiikajal tuntakse nimega Diokaisareia (Diokesaria). Selle südameks on 3. sajandil eKr ehitatud Zeusi Olba tempel, üks maailma vanimaid korintose stiilis templeid. Ümberringi asuvad linnamüürid, monumentaalsed väravad, basiilika, hauakambrid, Rooma teater ja üksik kõrge torn, mis andis paigale tänapäevase türgi nime „Uzuncaburç” – „kõrge torn”. Mägimetsade vaikus, hõre õhk ja selge Anatolia taevas muudavad siia külastuse üheks meditatiivseimaks arheoloogiliseks kogemuseks Türgis.

Ajalugu

Asula vanim etapp on seotud teokraatliku Olba riigiga, mille asutasid legendi järgi juba II aastatuhandel eKr legendaarse Trooja preestri Aiaase (Aias), Tevkrose poja järeltulijad. Riiki valitses pärilik preestrite-kuningate dünastia, kes kandsid nime Tevkr või Aias ja kummardasid eelkõige Zeusi Olbios (Zeus Olbios). Olba kontrollis Kiliikia Traheia (Cilicia Tracheia) mägipiirkondi ja hoidis alluvuses rannikulinnu.

Uzuncaburç ise on Olba püha linn (hieron), mis asub mõne kilomeetri kaugusel pealinnast Olbast (tänapäeva Ura küla). IV–III sajandi vahetusel eKr ehitati siia suurejooneline Zeusi tempel – üks esimesi ajaloos, mis ehitati korintose stiilis. Selle autoriks peetakse üht varajast hellenistliku arhitektuuri meistrit; mõned uurijad seostavad projekti Seleukos I Nikatoriga.

Rooma ajastul nimetati linn ümber Diokaisareiaks („Zeusi-keisri linn”) keisrikultuse auks ja sai polise staatuse. See oli linna suurim õitsenguaeg – I–III sajand pKr, mil ehitati linnamüürid, monumentaalsed väravad, basiilika, nimfeumi ja arvukad hauakambrid. Bütsantsi ajastul ehitati Zeusi tempel ümber kristlikuks basiilikaks ning linnast sai piiskopkond.

Pärast 7.–9. sajandi araabia rüüsteretki ja kaubateede ümberpaiknemist langes linn langusesse ja jäeti järk-järgult maha. Piirkond kuulus Seleukiidide impeeriumi, Kilikia Armeenia kuningriigi ja seejärel Ottomani impeeriumi koosseisu. Tänapäevane Uzuncaburçi küla tekkis varemete lähedusse ja eksisteeris pikka aega väikese maapiirkonna asulana.

Süstemaatilised arheoloogilised tööd algasid 20. sajandi alguses; saksa, austria ja türgi ekspeditsioonid uurisid templit ja linna. Uzuncaburç on kantud UNESCO maailmapärandi esialgsesse nimekirja (alates 2014. aastast).

Arhitektuur ja vaatamisväärsused

Zeusi Olba tempel

Uzuncaburçi peamine aare on Olba Zeusi tempel, mis ehitati III sajandi alguses eKr (umbes 295–280 eKr). See on üks vanimaid teadaolevaid korintose stiilis templeid maailmas – koos Apolloni templiga Bassoses ja Ateena küklopide templitega. Platvormi mõõtmed on umbes 21 × 40 meetrit; kunagi oli hoone ümbritsetud 30 korintose sambaga (6 × 12) peristüüliga, millest tänapäeval on säilinud umbes pooled – kõrgusega umbes 10 meetrit. Kapiteelidel on näha korintose ordri varajane vorm suhteliselt lihtsa akantusega.

V–VI sajandil eKr ehitati templi sisemine ruum ümber kristlikuks basiilikaks: lisati apsiis, narteks, muudeti kella planeeringut. See on haruldane näide antiikajast pärit templist, mis jätkas religioosse keskusena toimimist peaaegu tuhat aastat – esmalt paganliku, seejärel kristliku.

Kõrge torn (Uzuncaburç)

Mõnisada meetrit templist põhja pool seisab kuulus „kõrge torn” – viiekorruseline hellenistlik sõjaväe- ja vahitorn, mille kõrgus on umbes 22 meetrit. See on üks kõige paremini säilinud torne oma tüübi hulgas Türgi territooriumil. Just see andis tänapäevasele külale nime Uzuncaburç („kõrge torn”). Ülemiselt korruselt (sisemine trepp on osaliselt säilinud) avaneb panoraamvaade Tavri mägedele.

Monumentaalsed väravad

Linna kirdepoolne värav (2. sajand pKr) on üks Uzuncaburçi kõige muljetavaldavamaid vaatamisväärsusi. See on triumfikaare kujuline kaarjas propüülon, mida ümbritsevad korintose sambad ja mis on kaunistatud skulpturaalse karniisiga. Värav tähistab linna peatänava algust.

Linnamüür ja tänavad

Säilinud on märkimisväärsed osad hellenistliku ja rooma perioodi linnamüürist, mis on paigutatud regulaarse planeeringu võrgustiku järgi. Peatänav (cardo) kulgeb põhjaväravast Zeusi templini; selle ääres asuvad kolonnade fragmendid, nimfeede purskkaev ja avalike hoonete jäänused.

Teater ja basiilika

Väike Rooma teater (2. sajand pKr) on raiutud mäenõlvale ja mahutab umbes 2500 vaatajat. Säilinud on caveá rõdud ja scaenae fronsi fragmendid. Bütsantsi basiilika (5.–6. sajand) asub veidi eemal Zeusi templist.

Hauakambrid ja nekropolid

Linna ümbruses ja lähiümbruses asuvad arvukad rooma ja hellenistlikud hauakambrid – kaljudesse raiutud, templikujulised monumentaalsed mausoleumid ja massiivsed sarkofaagid. Üks kuulsamaid on hellenistlikus stiilis kahe frontooniga mausoleum, mis asub teel templi poole.

Huvitavad faktid

• Zeusi tempel Uzuncaburçis on üks maailma vanimaid korintose stiilis periptereid; selle ehitamine langes ajastusse, mil korintose stiil alles kujunes iseseisva süsteemina.
• Olba linn, samanimelise riigi pealinn, asub vaid 4 km kaugusel Uzuncaburçist kagus (Ura külas) ja oli sellega ühendatud püha teega.
• Olba preestrid-kuningad kandsid mitme sajandi jooksul kreeka nimesid Tevkr ja Ajax – antiikmaailmas äärmiselt haruldane vorm pärilikust teokraatlikust valitsusest.
• Rooma rahvaloenduses on Uzuncaburç mainitud kui Diokaisareia – „Zeusi-keisri linn”, mis peegeldab Olba Zeusi kultuse ja keisrikultuse sünkretistlikku ühinemist.
• Uzuncaburç kuulub UNESCO esialgsesse nimekirja (alates 2014. aastast) ja seda uurivad aktiivselt Türgi ja välismaised arheoloogilised ekspeditsioonid.

Kuidas sinna pääseda

Uzuncaburç asub Mersini provintsi Silifke piirkonnas, Tauruse mäestikus, umbes 30 km põhja pool rannikulinnast Silifke ja 70 km lääne pool Mersini kesklinnast. Tee kulgeb serpentiinina, tõustes merepinnast 1200 meetrini – see on seiklus omaette, millel on suurepärased vaated.

Autoga Silifkest Uzuncaburçisse sõitmine võtab aega umbes 45 minutit (30 km). Mersini linnast on sinna umbes 1,5 tundi (90 km). Kõige mugavam on rentida auto; ühistransport mägedes ei sõida regulaarselt – Silifkest väljuvad dolmuşid sõidavad paar korda päevas, sõiduplaani on parem eelnevalt täpsustada.

Lähimad lennujaamad on Adana Şakirpaşa (ADA, 200 km) ja Hatay (HTY, 270 km). Adanast või Mersinisest sõidavad Silifkesse regulaarsed bussid (1,5–2 tundi), sealt edasi saab sõita kohaliku transpordiga või taksoga.

Nõuanded reisijale

Uzuncaburç on avatud arheoloogiline park, mis on avatud aastaringselt. Sissepääs on tasuline, kuid odav; park on avatud kell 8.:30–17.:00 (talvel) või 19.:00 (suvel). Enne reisi kontrollige lahtiolekuaegu – kõrghooajal võivad need olla pikemad.

Parim aeg külastamiseks on hiliskevad ja sügis (aprill–juuni, september–oktoober). Suvel on mägedes jahedam kui rannikul, kuid päeval on päike tugev. Talvel esineb lumesadu; tee muutub vahetevahel ohtlikuks. Võtke kaasa mugavad jalanõud – territooriumil on palju kive ja ebatasast maastikku, torni ronimiseks on vaja head haarduvust.

Alal pole professionaalsel tasemel kohvikuid, poode ega tualette; külas on mõned väikesed söögikohad ja teemajad. Võtke kaasa vett ja suupisteid. Põhjalikuks vaatamiseks varuge 2–3 tundi: Zeusi tempel, torn, väravad, mausoleumid ja vaated võtavad just nii palju aega.

Külastust on mugav ühendada sõiduga mööda serpentiiniteed üle Tavri mäed, peatudes Olbas (Uras), et vaadata antiikpealinna jäänuseid, ning laskumisel rannikule, tehes peatuse Silifkes (kindlus, Selçuk Hani palee). Silifke on ajalooliselt seotud keiser Friedrich I Barbarossa hukkumisega, kes uppus 1190. aastal Göksu jõkke.

Fotograafidele ootab ees tõeline pidu: Zeusi tempel korintose sammastest mändimetsade ja Anatolia taeva taustal – üks Türgi maalilisemaid antiikvaateid. Parim valgus on hommikul ja päikesetõusu esimestel tundidel, kui soe päike libiseb templi läänefassaadi üle.